Jahipidamine

Jahipidamine on jahiuluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine[1]. Jahipidamiseks loetakse paljastatud jahirelva, vabalt liikuva jahikoera, püüniste või jahisaagiga looduses viibimist. Peetakse ka nõndanimetatud veretut jahti ehk fotojahti.

Erinevad jahipidamis liigid on: hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, jne. Jahipidamine võimaldab reguleerida ulukite arvukust looduses, tagada liigilist mitmekesisust kui ka jahindlikku produktiivust. Jahipidamisega seondub ka salaküttimine, mis on seadusega keelatud.

Eestis on jahipidamisel lubatud sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv. püünised ja jahikoer. Jahiulukitele võib jahti pidada jahitunnistust omavad inimesed. Seda väljastakse jahiseaduse alusel inimestele, kes on läbinud teooria- ja relvakäsitluseksami ning ka laskeeksami.

Enamasti Eestis peetakse jahti suurulukitele: metssiga, põder, hunt, pruunkaru, punahirv ja ilves. Kui ka väikeulukid: rebane, kährik, minsk, mäger, kobras.

Jahipidamist reguleerib Eestis Eesti jahiseadus, kui ka jahieeskiri, mis sätestavad jahipidamise alused, jahimaa korralduse ja kasutamise jahimeeste poolt, metsloomade arvukuse arvestuse ja käsitlamise.

Rallisport

Rallisport on sport, kus võistlejad peavad oma spetsiaalselt ralliks ettenähtud autoga sõitma punktist A võimalikult kiiresti punkti B.

Sõna "autorallisport" sai alguse aastal 1911 jaanuaris, kui toimus Monte Carlo ralli. Üldjuhul toimusid sel ajal rallid linnast linna, ning mööda maanteedeid. Võisteldi ka autodega varasemal ajal, näiteks üks suurimaid võistlusi toimus aastal 1895, mis kulges Pariisist Bordeauxi ja tagasi Pariisi. Seda rallit sõideti 48 tundi, mis oli umbes 1178 km pikk võidsõit. Tol ajal oli keskmiseks kiiruseks neil kuni 24 km/h. Kõigest 8 aastat hiljem toimus ralli Pariisist Madriidi, mille algus oli ka Pariisist Bordeauxi, kuid seekord võttis see teekond aega kõigest 5 tundi ja autode keskmine kiirus oli juba ligi 105 km/h.

Tänapäeval on tekkinud väga palju erinevaid autorallispordi alaliike kuna on olemas väga palju erinevaid autosi ja väga palju erinevaid radasi, kus võidu sõita.

Põhilisemaks ralliks on siiski jäänud etapp ralli, kus tuleb sõita võimalikult kiiresti erinevaid lõike, mis panevad proovile ka kõige karmimad rallisõitjad, kuna seal esineb palju erinevaid teepinnaseid, alates asfaldiga, kuni lõpetades kõige porisemate ja libedamate teedega, mis võivad asuda mägedes ja suurtes metsades, kus nähtavus on küllaltki halb.

Samas ei jää sellest kaugele maha ka ringraja ralli, kus tuleb läbida võimalikult kiiresti ettenähtud ringrada, nendes on enimlevinumad näiteks vormel F1 sari ja ka Ameerikas levinud Nascar.

Võisteldakse ka omavahel sõites ainuüksi mööda pikka sirget asfalt rada, mis on kohati kuni 1 miil pikk. Seal hinnatakse üldjuhul autode võimsust ja kui kiiresti on juht võimeline oma masinast maksimumi välja saama. Sellest tuntum on näiteks "Drag Racing" ehk kiirendusvõistlus.

Ise ma ei ole kunagi küll ralliautos istunud, aga kuna mulle meeldib kiirus ja adrenaliin siis tuleks kunagi autorallisport ära proovida, olenemata sellest, mis tüüpi see on.

Disc-golf

Disc-golf on hasarti tekitav sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visete arvuga spetsiaalse lendava taldriku viskama disc-golfi korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja, mis tavaliselt koosneb 9 või 18 korvist. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise palli-golfiga, selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv.

Ehkki disc-golfis on olemas väga palju erinevaid visketehnikaid, eristatakse siiski kahte baastehnikat, milleks on tagakäevise ja eeskäevise. Need kaks baastehnikat on soovitav kõikidel mängijatel vähemalt algtasemel omandada, sest mõlemad on teatud situatsioonides äärmiselt vajalikud.

Taldrikugolf jõudis Eestisse 2000. aastate alguses. Pärast esimeste püsiradade rajamist Mäeotsale ja Jõulumäele on taldrikugolf teinud läbi suure arengu. Kümne aasta jooksul on Eestis tekkinud sadu mängijaid ning loodud üle kahekümne püsiraja. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 2009. aastal Mäeotsa, Jõulumäe ja Keila radadel.

Ise olen disc-golfi harrastanud 2 aastat ning tavaliselt mängin seda suvel, sest siis on rohkem vaba aega ja ilusad ilmad. Keilas on seda väga hea harjutada, sest korvid asuvad metsas, kus ei ole eriti palju inimesi. Varustus on mul endal olemas, kuid vajaduse korral saab ka koha pealt laenutada.

Bowling

Bowling ehk teisisõnu tuntud ka nime all keegel on meelelahutus hobi, kus tuleb tõugata kuul veerema mööda siledat rada ning tabada võimalikult palju kurikaid raja lõpus.

Mäng on pärit 3000-5000 aastat tagasi Egiptusest, kus oli eesmärk veeretada kuul, mis oli tehtud maisikestale ümber tõmmatud nahast teatud kaussi. Mäng arenes edasi vanas Roomas ligikaudu 2000 aastat tagasi, kus mängu eesmärk oli kivist kuul visata sihtmärgile võimalikult lähedale, seda mängu nimetati välikeegliks. Tänapäeva keegliga kõige sarnasema mängu reeglid pandi paika Ameerikas, New Yorgis 9. septembril aastal 1895. Kõige vanem keegli rada on säilinud samuti Ameerikas, Woodstockis, Roseland maakohas.

Keegel jaguneb kaheks alarühmaks:

Kurikatega keegel ja sihtmärk keegel, need sarnanevad omavahel seetõttu, et tuleb visata kuulitaolise asjaga, aga erineb hoopiski sihtmärk. Kurikatega keeglis tuleb visata kuuliga pikali võimalikult palju seisvaid kurikaid raja lõpus, aga sihtmärk keeglis tuleb visata kuul võimalikult lähedale sihtmärgile.

Kurikatega keegel on tuntuim nimega "pin bowling" ehk siis selline keegel, mida kõige rohkem harrastame.

Sihtmärk keeglist on tuntuim näiteks petang.

Keegliga tegeletakse ka kui spordiga, korraldatakse riigisiseseid võitslusi kuni üle maailmseteni välja.

Keeglis ei sõltu vanusest, seda võib harrastada igas vanuses inimene, mistõttu on kõigil võimalik seda harrastada.

Ise olen mänginut bowlingut päris paljuid kordi, nii kurikatega kui ka sihtmärgiga ja see tundub väga mõnus seltskondlik meelelahtus mäng.

Vibulaskmine

Vibulaskmisest:

Vibulaskmine kui spordiala on ala, kus inimesed paiknevad oma teatud laskejoonel ja peavad koguma punkte lastes sihtmärki, mis paikneb 10-90 meetri ulatuses laskjatest.

Ajalooliselt oli vibu kasutatud jahiks ja sõjaks, kuid tänapäeval on põhiliselt kasutatud spordiks ja kohati ka jahiks.

Ajalugu:

Vibu leiutati hilis paleoliitikumi ajal umbes aastal 10 000-9000 Ekr. Vanim vibu on leitud tänapäeva Saksamaalt Hamburgi lähedalt. Tol ajal olid vibud tehtud männi puust kuid tänapäeval on vibusi palju erinevaid, hobilaskmiseks metsas kasutatakse endiselt puust tehtud vibusi ning puidust nooli, aga kui spordialana võetavad vibud on enamjaolt tehtud erinevatest metallide sulamist ning nooled süsinikust ja/või alumiiniumist.

Vibulaskmine kui sport:

Vibulaskmine kui sport koosneb väga paljudest erinevates vanuseklassidest ning vibuklassidest, millest on tingitud ka paljud erinevad kaugused, mida lastakse võistlustel kui ka trennis. Vibu sobib laskma alates 7 aastane tüdruk/poiss kuni 70 aastasteni välja, kellel veel vähegi jalad kannavad ja silmad näevad.

Vibulaskmises on palju erinevaid vibuklasse, millest tuntumad on pikkvibu, sportvibu (tuntud ka nimega "recurve" vibu) ja plokkvibu. Nendel vibudel on väga suur vahe nende tehnilises varustuses, mille tõttu ei saa need vibud koos võistelda, sest see oleks ebaaus.

Vibudest:

Pikkvibu on kõige tuntum vibu, mis ei sisalda ühtegi tehnilist vidinat ja on samuti kõige vanem kõigist klassidest.



Sportvibu on üsna keerulise ehitusega vibu ning sisaldab kõige rohkem tehnilisi vidinaid sealhulgas ka sihikut. Sportvibu noole lennukiirus on alates 100 km/h kuni 350 km/h.

Plokkvibu on oma ehituselt kõige keerulisem. Plokkvibu sisaldab juba optilist sihikut, millega on võimalik sihtmärki suurendada. Plokkvibu noole lennukiirus on alates 200 km/h kuni 450 km/h.


Ise olen tegelenud vibulaskmisega pea 2 aastat ja on plaanis ka jätkata edaspidi kuna siiani on saavutused head olnud ning tahaks jõuda ka kaugemale. Mulle meeldib see spordiala kuna see vajab kõvasti keskendumist ja head enesekontrolli.

Fotograafia

Fotograafia ei ole mingi raketiteadus. Tegelikult on see üllatavalt lihtne – eriti praegusel digiajastul, kus algaja fotohuviline saab lõputult proovida ja näeb tulemust kohe oma aparaadi ekraanil. Fotograafia põhitõdedest saab aru igaüks, kes vähegi soovib.

Fotograafi ülesanne on jäädvustada sündmusi, olukordi, nähtusi, inimesi ja loomi. Fotograafi töö eeldab head silma, kujutlusvõimet ja loovust, et pilt saaks sobiva valguse, kompositsiooni ning lahendusega. Fotograafi töö on üldjuhul väga vaheldusrikas, sest pildistamine toimub eri kohtades ja koostöös igasuguste inimestega.

Ise olen fotograafiaga tegelenud 3 aastat. Alustasin sellega ise, kuid hiljem käisin ka fotograafia algkursusel. Sellega tegelen siis, kui on aega ja tahtmist. Pilte, mis on lõplikult valmis on umbes 30 ja enamus neist on loodusteemalised. Fotograafiaga soovin tegeleda ka tulevikus ja õppida rohkem selle kohta, et pildid tuleksid veel ilusamad.

Team Fortress 2

Team Fortress 2 on tiimipõhine online FPS (First Person Shooter) mis tuli välja 2007.aastal ja alates 2011. aastast on mäng tasuta saadaval. Mäng on loodud Valve Corporation'i poolt,seda arendati 9 aastat. See on järg 1996. aastal loodud Team Fortress mod'ile. Team Fortress 2 ilmus 2007. aasta 10.oktroobril platvormidele Windows ja Xbox 360. Playstation 3 versioon väljus sama aasta 22 novembril. Praegu on olemas ka Mac OS tugi.


Mängus on erinevaid moode, lisaks ametlikkele on ka olemas kasutajate poolt loodud mänguväljad. Ametlikke mängumoode on 9, (Payload, King of the Hill, Attack and Defend, Payload Race, Control Points, Capture the Flag, Special Delivery, Mann vs Machine. Halloweeni ajal on ka olemas spetsiaalne mänguvali nimega Scream Fortress. Kuulusamad kasutajage poolt loodud mänguväljad on: Saxton Hale, Arena, Randomizer, Degrootkeep (Mis on keskaegne mänguvali, keskaegsete relvadega) jne.


Payload:





Mängumood, kus sinine tiim (blue) peab käru lükkama vastase baasi kasutades selleks ette antud aega ja punane tiim (red) pommi jõudmist enda baasi ära hoidma. Kui see baasini (viimase checkpointini) ette antud ajaks välja ei jõua, siis baas ei lõhke ja punane meeskond võidab. Kui pomm jõuab baasini teatud ajavahemiku jooksul, võidab sinine tiim. Tuntumad payload mapid on: pl_badwater pl_upward pl_goldrush pl_thunder mountain


King of The Hill:





Mängumood, kus mõlema meeskonna ülesanne on hoida üht control-pointi(kontrollpunkti) kokku 3 minutit. Kontrollpunkti vallutamise järel hakkab aeg nulli tiksuma-võidab see,kes ennem oma meeskonna kella nulli saab. Kontrollpunkt läheb available-iks (kättesaadavaks) alles mõne aja pärast. Kui kontrollpunkt on kättesaadav, võivad tiimid seda proovida vallutada. Edukas vallutamine paneb meeskonna taimeri tööle. Taimer peatub siis, kui teine tiim võtab kontrollpunkti üle. Erandkorras on olemas ka selline asi nagu: "Overtime" ehk lisaaeg. Lisaaega võib kohata siis, kui ühe tiimi aeg on jooksnud nulli ja teine tiim veel üritab seda kontrollpunkti endale võtta (kui neil on kontrollpunkti ära võtmine alles poole peal). Kui see tiim, kelle timer veel nullis pole suudab sellises olukorras kontrollpunkti endale võtta, siis piisab teisel tiimil selle ühekorralisest ära võtmisest. Sest lisaaja puhul on taimer nullis. Tuntumad King of The Hill mapid on: koth_harvest koth_nucleus koth_king koth_badlands koth_lakeside koth_viaduct Tihtipeale kasutatakse King of The Hill mappe ka Halloween eventiteks (sündmusteks).

Mäng on suur mütsisimulaator ja neid müüakse ka päris raha eest. Samuti on mängus ka "Strange" ehk tõlgituna imelikud relvad, mis loevad sinu poolt tapetud inimesi või siis näiteks mängus oleva "võileiva" puhul seda, kui palju sa seda söönud oled. Klassid: Valikus on 9 klassi: Scout, Soldier. Pyro, Demoman, Heavy, Engineer, Medic, Sniper ja Spy. Igal klassil on oma eelised ja üldiselt on mäng tasakaalustatud.

Korvpall

Mis asi on korvpall?Paljud inimesed ei teagi mis asi see on!

Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala.Is olen hobi korras tegelenud korvapalliga 2-3 aastat ja arvan,et korvpall on hea ajaviit koos sõbradega olles!

Mänguväljak ja varustus!

Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Lubatakse mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt).Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid. Aastast 2008 on keelatud kanda võistlusvormi all t-särki.

Mängu eesmärk ja korraldus!

Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.

Korvi langenud pall

Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.

Mängu tehniline läbiviimine!

Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad.

Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid.

Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd.

Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun või kell), viis nummerdatud (1–5) veaviita ning kaks võistkonna veaviita.

Mängijate positsioonid!

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.

Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.

Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal.

Olen arvamusel et korvpall on hobi mida on hea harrastada! See mäng pole nii raske ja ei nõua väga mõtlemist!See on kerge mäng mis ei koorma inimest füüsiliselt!Korvpall on maailmas teisel kohal tegelemise poolest! (esikohal on muidugi jalgpall :D)

Jalgpall

Jalgpall

Arvatavasti suurem osa inimesi teab mis on jalgpall?


Jalgpall on sportlik pallimäng milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgaplliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel jalgpalliväljakul vastase väravasse.(on olemas muru-ja kunstmutukattega jalgpalliväljakud).Jalgpall mänguna sai alguse 2-3 eKr Hiinas.


Kaasaaegne jalgpall kujunes välja 19.sajandil Briti saartel.Mängureeglitle pani 1863.aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit!Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasi maailamas, sellega tegele 2006.aasta uuringute kohaselt 270 miljonit inimest.Ülemaailmne katuseorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Kõige kaalukam turniir on Maailmameistrivõistlused, mis toimuvad iga nelja aasta tagant. Kaalukuse poolt teine turniir on Euroopa Meistrivõistlused, mis toimuvad ka iga nelja aasta tagant. Jalgpalli areng leidis eelkõige aset Briti Saartel.Maailma vanim jalgpalli võistlus on 1871.aastal käivitunud FA Karikas.Esimese ametliku jalgpalli võistluse pidasid Inglismaa ja Šotimaa. Jalgpall on eestis väga au sees. Jalgapll on eestis nagu mujalgi maailmas juhtiv spordiala,


FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000.Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja. Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda ümberarvestatult üle saja miljoni krooni.


MÄngijad ,varustus ja kohtunikud!


Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsana palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalas.Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud,jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad.


Mänguväljak!


Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 meetrit, laius 45–90, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100–110 ja 64–75 meetrit.Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks.Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala.Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.


Jalgpall jaguneb erinevateks jalgpalli liikideks:


*Rannajalgpall


*Saalijalgpall


*Naiste jalgpall


*Organisatsioonid!


Rahvusvahelist jalgpalli (kaasaarvatud saali- ja rannajalgpalli) juhib Fédération Internationale de Football Association ehk FIFA, mille peakorter asub Zürichis. 1904. aastal asutatud FIFA-ga on seotud kuus piirkondlikku jalgpalliliitu:
*AafrikaJalgpallikonföderatsioon (Confederation of African Football ehk CAF),
*Aasia Jalgpalli Konföderatsioon (Asian Football Confederation ehk AFC),
*Euroopa Jalgpalliliit (Union of European Football Associations ehk UEFA),
*Lõuna-Ameerika Jalgpallikonföderatsioon (Confederación Sudamericana de Fútbol ehk CONMEBOL),
*Okeaania Jalgpallikonföderatsioon (Oceania Football Confederation ehk OFC),
*Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi Jalgpalli Konföderatsioon (Confederation of North, Central American and Caribbean Association Football ehk CONCACAF).


Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu.

Jalgpall on üks kõige huvitavam ja adrenaliiini tekitav hobi maailmas!